Jadidshılıq yamasa jadidizm (arabsha جديد jadīd - jańa ) - XIX ásir aqırı XX ásir basında Túrkstan, Kavkaz, Qrim, Tataristan turmısında zárúrli áhimiyet kásip etken sociallıq bilimlendiriw háreketi. Jadidshılıq dáslep, XIX ásirdiń 80-jıllarında Qırımda payda boldı. XIX ásirdiń 90 -jıllarınan Orta Aziyada tarqaldı[1].

Jadidshılıq aldın mádeniyat salasındaǵı háreket retinde iskerlik júrgizgen. Bul aǵıs wákilleri ráwajlanıw úshın gúresıw, turkiy tillerdi ráwajlandırıw, sol tillerdegi ádebiyatlardi bayıtıw, dúnyalıq ılımlerdı úyreniw, pán jetiskenliklerinen paydalanıw hám de áyeller hám er adamlar teńligi úshın gúresiwge shaqırǵan. Keyinirek jadidshilar panturkizm ideyaların ǵalabalastırǵan.

Sovet dáwirinde jazılǵan ádebiyatlarda jadidshılıqqa „burjua-liberal, mılletshillik háreketi“ dep táriyp berilgen. Bul dáwirde tiykarınan sın pikir etilgen jadidshılıq wákilleri atı SSR bóleklenip ketkeninen keyin qayta tiklendi[2].

Kelip shiǵıwı

redaktorlaw

Jadidshılıq dáslep XIX ásirdiń 80-jıllarinda Qrimda Ismail Ǵaspirali basshilıǵinda qrim tatarlar arasında payda bolǵan.

Jadidshılıq háreketi wákilleri kóbinese ózlerin ráwajlandırıwshılar, keyinirek jadidler dep ataǵan. Sol dáwirdiń aldıńǵı ráwajlandırıwshi kúshleri, birinshi náwbette, oqımıslı adamlar jergilikli xalıqtıń umumjahan ráwajlanıwınan arqada qalıp atırǵanlıǵın sezip jámiyetti reformalaw zárúriyatın túsinip jetken.Jadidshılıq mánis itibarı menen áwele social háreket edi. Onıń qáliplesiw hám jeńiliwge ushiraw dáwirleri bolıp, olardı shártli túrde tórtge bolıw múmkin. Túrkstan, Buxara hám Xiywa aymaǵında bul dáwirler 1895-1905; 1906-1916; 1917-1920; 1921-1929-jıllardı óz ishine aladı[3].

Birinshi dáwirde Túrkistanda patsha Rassiyasınıń bekkem órlasip alıwı baqlanadı. Ol óz siyasiy agentleri (wákilleri) járdeminde jergilikli xan hám ámir wákilliklerin sheklepǵana qalmay, olardı quwırshaqqa aylandırıp, orıs hám batıs qarjı iyeleriniń islewi hám jasawı úshın sharayat jaratadı, túrli kompaniyalar, aksiyadarlıq jámiyetleri mápin gózleydi. Áyne waqta jergilikli xalıqtıń talap hám mútajlikleri názerge alınbay qoyıldı, diniy ıqtıqatları, úrp-ádetleri menen esaplaspawlıq, olardı mensimewshilik kúsheydi. Turmıslıq, ilimiy dárejesi joqarı bolǵan qazilar tájriybesiz kisiler menen almastırildi, paraxorlıq, sociallıq-siyasiy ádalatsızlik háwij aldı. Medrese hám mektepler iskerligin sheklew, jergilikli jay atların orıssha atamalar menen almastırıw, hátte mákeme processinde qazilar moynına xoch taqtiriwǵa deyin barıldı. Sol dáwir jaǵdayın Muhammadali xalfa Sabir úli (Dukshi eshan) xalqqa qarata óz „Xitapnama“si (1898) da jaqsı bayanlaǵan[4].

Millet perspektivasın oylawshi taraqqiyparvar kúshler xalıqtıń derlik barlıq siyasiy toparlari-ónerment, dıyxan, sawdeger, mal-múlkli, ulamalar arasında bar edi. Oqımıslı adamlar dáslep charizmǵa qarsı gúresti xalıqti ásirlik qalaqlıqtan oyatıw - siyasiy-bilimlendiriw iskerlik tarawınan baslawǵa qarar etdi. Jadidshılıq háreketi áne sonday táriyxıy bir dáwirde Túrkstan áymaǵında ráwajlanıw úshın ózine qolay jay taptı[5].

Jadidler arasınan ilimpazlar, sanaat hám diyqanshılıq tarawlarınıń zamanagóy bilgir qánigeleri, mádeniyat ǵayratkerleri jetilisip shıǵıp, jurtdi abat hám óz Watanların ǵárezsiz kórıwdi árman etdiler hám sol jolda gúresdiler. Jadidlerdiń Túrkistan ǵárezsizligi úshın gúresinde tiykarınan tómendegi jónelisler ústin turatuǵın edi:jańa usıl mektepleri tarmaǵin keńeytiw; qábiletli jaslardı sırt elge oqıwǵa jiberiw; túrli bilimlendiriw jámiyetler hám teatr truppalari duziw;gazeta hám jurnallar baspadan shıǵarıw, xalıqtıń sociallıq-siyasiy sanasın kóteriw menen Túrkistanda milliy demokratiyalıq mámleket qurıw.Jadid ziyalilariniń kúshli partiyasi shólkemlestirilgen taǵdirdeǵana bul islerdi amelge asiriw mumkin edi[6].

Derekler:

redaktorlaw
  1. https://uz.wikipedia.org/w/index.php?oldid=4300760#cite_ref-O%CA%BBzME_1-0
  2. https://uz.wikipedia.org/w/index.php?oldid=4300760#cite_ref-O%CA%BBzME_1-0
  3. https://uz.wikipedia.org/w/index.php?oldid=4300760#cite_ref-EL_2-0
  4. https://uz.wikipedia.org/w/index.php?oldid=4300760#cite_ref-EL_2-0
  5. https://uz.wikipedia.org/w/index.php?oldid=4300760#cite_ref-O%CA%BBzSE_3-0
  6. https://uz.wikipedia.org/w/index.php?oldid=4300760#cite_ref-O%CA%BBzSE_3-0

Sıltemeler:

redaktorlaw

Kategoriya:Mádeniyat

Kategoriya:Islam