Ámiwdárya

Oraylıq Aziyadaǵı dárya

Ámiwdárya - Grekler Oks dep ataǵanlar. Jergilikli xalıq arasında dárya Jayhun atı menen belgili bolǵan. Dáryanıń uzınlıǵı 2400 km, dárya deltası 534 739 km². Ámiwdárya házirgi Tájikistannıń Pamir tawı eteklerindegi Panj hám Vaxsh dáryalarınıń birlesiwinen baslanıp Ózbekstan, Awǵanstan hám Túkmenstan aymaqlarınan ótip, barǵan sayın qurıp baratırǵan Aral teńizine quyadı.

'Ámiwdárya

Táriyxı

redaktorlaw

Ámiwdárya - Túrkistan úlkesindegi eń suwlı, iri dárya. Ámiwdáryanı grekler Oks, rimlikler Okosos, arablar Jayxun, jergilikli xalıqlar daslep Ókuz, Balx, Vaxsh, keyin Amul dep ataǵan. Ámiwdárya tómen hám orta dáwirde Qaraqum shóli arqalı ótip, Kaspiy teńizine quyılǵan. Bul haqqında Abu Rayhan Beruniy „Ámiwdárya táriyxı“ shıǵarmasında jazıp qaldırǵan.

Ámiwdáryanı[1] [2][3][4][5][6][7][8][9][10] úyreniw, onı izertlew oǵada áyyemgi dáwirlerden baslanǵan. Sebebi, ol Orta Aziyanıń eń áhmiyetli suwǵarıw sistemasın payda etiw menen birge Orta Aziyanıń eń iri dáryası esaplanadı. Awǵanstandaǵı Hindikush taw dizbegi janbawırındaǵı muzlıqlardan baslanadı. Ámiwdáryanıń aǵısı tawlı Pamir-Alay úlkesinde payda bolǵannan soń, Kókitańnan batısqa tegislikke qaray, yaǵnıy Qızılqum hám Qaraqum shóllerinen aǵıp ótip, Aral teńizine quyadı. Tájikstannıń tawları dáryanı qaptal janbawırlarınan aǵıp túsip atırǵan muzlıqlardıń erigen suwı menen tınımsız toyındıradı. Ámiwdáryanıń aǵımı tiykarınan qar hám muzlıqlardan toyınatuǵın dáryalar qatarına  kiretuǵın Pandj hám Vaxsh dáryalarınıń birigiwinen payda boladı (olardıń joqarı aǵımındaǵı muzlıqlardıń maydanı 7,5 mıń km2). Muzlıq aǵımınıń úlesi shama menen 15% ti quraydı[2].

  1. Baratov F., Mamatqulov M., Rapixov A. Oʻrta Osiyo tabiiy geografiyasi. –T.: O´qituvchi, 2002.
  2. 2,0 2,1 Iskenderov A. B., Jaksimuratov A. B. ANTIK DÁWIRDE ÁMIWDÁRYANÍŃ GEOGRAFIYALÍQ IZERTLENIW TARIYXÍ // Educational Research in Universal Sciences. – 2023.
  3. Baratov P., Soatov A. Umumiy tabiiy geografiya. –T.: Oʻqituvchi, 2002.
  4. Iskenderov A. B., Uzakbaev K. K. Ulıwma jer bilimi. – T.: Fan va texnologiya, 2019.
  5. Muxammadov A. Qadimgi Buxoro. –T.: Fan, 1991.
  6. Nizomov A., Raximova G., Rasulova N. Toponomika. –T.: Sharq, 2013.
  7. Saidboboyev Z. Tarixiy geografiya. –T.: Noshir, 2010.
  8. Хasanov Х. Geografik nomlar siri. –Т.: Oʻzbekistan, 1985.
  9. Хasanov Х. Oʻrta Osiyo joy nomlari tarixidan. –Т.: 1965.
  10. Ясинский В. А., Мироненков А. П., Сарсембеков Т. Т. Вoдные ресурсы трансграничных рех в региональном сотрудничестве стран Центральной Азии. –Алматы, 2010.